Väikeste laste jonnimise ABC

Kui pere pisike prints või printsess hakkab jälle röökima ja jalgu trampima, siis teeb see meele mustaks ilmselt kõikidel inimestel, kes tema lähemas kuuldeulatuses on. Laste jonnimine on täiesti tavaline nähtus, kuid kohe kindlasti pole see tegevus kõikide laste puhul ühesugune. Mõned pesamunad on tunduvalt elavamad kui teised ja hakkavad seejuures ka tihemini jonnipunni mängima. Mida teha ja ette võtta?

Ole resoluutne

Üks olulisemaid asju väikeste lastega tegelemise puhul on olla kindlameelne ja mitte anda igale väikese rübliku tahtmisele järgi. Kui anda iga kord järgi ja anda näiteks lapsele kommi iga mangumise peale, siis saadab see talle valesid signaale. Pikema aja peale jääb talle mulje, et igasuguse vingumise või nõudmise järgselt on võimalik meelehead saada. Proovi kindlasti mitte sellist viga teha, kuna vastasel juhul võid aastate pärast eriti nõudliku teismelisega silmitsi seista.

Ära ütle halvasti

Kui su laps ütleb sulle midagi halvasti, siis proovi mitte kiusatusele järgi anda ja ära ütle talle midagi halvasti vastu. Sõimamine või kehvasti ütlemine võib tekitada lapses trotsi. Tema enesetunne võib muutuda veelgi halvemaks, mis omakorda väljendub senisest hullemas käitumises. Veelgi enam, pikemas perspektiivis viib see negatiivsete emotsioonide kuhjumiseni, mille tulemusel võib tekida lapse ja vanema vahelises suhtes olulisi lahkhelisid.

Paku välja alternatiivne stsenaarium

Mõnikord pole pisike laps absoluutselt nõus konkreetse tekkinud situatsiooniga, näiteks ei taha ta olla koos vanatädiga, kui ülejäänud perekond sõidab suvilasse piknikule. Sellistel puhkudel pole kena öelda: „Ära vaidle. See jutt on lõplik.“ Niisugustes olukordades on tarbekas pakkuda välja muu võimalik lahendus. Alguses võib küll tunduda, et see pole võimalik, aga mõtle avatult: alati saab midagi välja mõelda.

Kasuta sõbralikku tooni

Enesekindlus ei tähenda ülbust ja konkreetsus üleolevust. Teisisõnu hoia jonniva lapsega toetavat ja sõbralikku tooni, mis murrab vastastikused barjäärid ning avab ühise ruumi lahendustele orienteeritud dialoogiks. See kehtib veidike vanemate laste puhul, ent kõige pisemate juures mõjub samuti sõbralik toon rahustavalt ja pigem muudab olukorra positiivsemaks.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *